Mänguväljak Ipswichi pargis. Järjekordne tervitus kõikidele mudilastele! Tundub juba, et mänguväljakutega tutvumisest on saanud minu siinne väike hobi :) Tänud Tonile!
Kevad!!!
(Kunstigaleriis) "In Bed" By Ron Mueck (Australian-born, London-based). Antud töö on kuus meetrit pikk ning kujutab endast hiigelsuurt voodis lamavat keskealist naist. Töö on sedavõrd mõjus, et naise silmad on tehtud täpselt nii, et kui voodi kõrvalt vaadata, näib, nagu vaataks ta sulle sügavale silma sisse. Kergelt tekitas see isegi kõheda tunde, ilmselt selle pärast, et skulptuur näis tõepoolest väga ehe.
Käisime täna Ipswichis, külas Airil. Ipswich on Brisbanest tunniajase rongisõidu kaugusel ning transpordiühendus kahe linna vahel on küllaltki hea (rong käib suisa iga poole tunni tagant!). Linnake oli armas, meenutades vägagi Tartut. Hoopis rahulikum kui Briss, ja reeglina ei satu sinna ka eriti turiste. Käisime Kunstigaleriis ning tegime väikese jalutukäigu pargis ja linna peal. Kevad on ikka kõikjale jõudnud! Puud õitsevad, linnud sädistavad ja magusad lõhnad on õhus :)
Oma tööotsimisega oleme olnud üsna edukad - hoolimata arvukatest äraütlemistest ning üha enam reaalselt tajutavamaks muutuvat konkurentsi tunnetades oleme siiski saanud ka positiivset tagasisidet. Olgugi, et minu ettekandja koht Itaalia restoranis (ilmselgelt mõistetavatel põhjustel) vett vedama läks, ei saa ma öelda, et ka see kogemus oleks olnud halb. Tunnen, et minu oskus ennast esitleda ning tagasilöökidest üle olla, on märgatavalt kasvanud, niisamuti enesekindlus.
Hetkel olen nö ühe jalaga tööl ühe kohviku juures, kuhu mind paluti promo tegema. Tegemist on ühe West Endi kohvikuga, mis iseenesest on küll armas, ent asukoha mõttes mitte just kõige paremas kohas. Vahva lugu on muidugi see, et esialgu öeldi mulle sealt, et tööd ei ole - ent lõpuks, peale pooletunnist vestlust omanikuga, päädis asi sellega, et ta soovis mind ikkagi oma kohvikut promoma (tööülesanded oleksid siis umbes sellised, et mul tuleks püüda tänavalt võimalikke kliente; juhatada kliendid lauda; vajaduel olla ettekandja, teha flaiereid, teha promotööd internetis jne jne). Siiski - ma võtan seda asja vägagi ajutiselt, sest ta oli oma soovides küllaltki laialivalguv ning esialgne kokkulepe oli, et vaatame kuidas nädala ajaga läheb.
Mina aga samal ajal otsin seda õiget kohta ikka agaralt edasi. Homseks kutsuti mind prooviõhtule ühte South Banki restorani - ja kusjuures teisest kohast sai täpselt samal ajal kutse ka mu armas elukaaslane - nii, et saab näha :)
Nüüd olen juba kogemuse võrra targem ning tean mida oodata - mida siis ilmselt tasub võtta kui eelist. Aga vot riietuse suhtes dikteerivad nad küll kõvasti - näiteks pean ma kandma pikki musti pükse, kinniseid musti kingi ning eest nööbitavat kolmveerandvarrukatega triiksärki. Vot siis!
Oma tööotsimisega oleme olnud üsna edukad - hoolimata arvukatest äraütlemistest ning üha enam reaalselt tajutavamaks muutuvat konkurentsi tunnetades oleme siiski saanud ka positiivset tagasisidet. Olgugi, et minu ettekandja koht Itaalia restoranis (ilmselgelt mõistetavatel põhjustel) vett vedama läks, ei saa ma öelda, et ka see kogemus oleks olnud halb. Tunnen, et minu oskus ennast esitleda ning tagasilöökidest üle olla, on märgatavalt kasvanud, niisamuti enesekindlus.
Hetkel olen nö ühe jalaga tööl ühe kohviku juures, kuhu mind paluti promo tegema. Tegemist on ühe West Endi kohvikuga, mis iseenesest on küll armas, ent asukoha mõttes mitte just kõige paremas kohas. Vahva lugu on muidugi see, et esialgu öeldi mulle sealt, et tööd ei ole - ent lõpuks, peale pooletunnist vestlust omanikuga, päädis asi sellega, et ta soovis mind ikkagi oma kohvikut promoma (tööülesanded oleksid siis umbes sellised, et mul tuleks püüda tänavalt võimalikke kliente; juhatada kliendid lauda; vajaduel olla ettekandja, teha flaiereid, teha promotööd internetis jne jne). Siiski - ma võtan seda asja vägagi ajutiselt, sest ta oli oma soovides küllaltki laialivalguv ning esialgne kokkulepe oli, et vaatame kuidas nädala ajaga läheb.
Mina aga samal ajal otsin seda õiget kohta ikka agaralt edasi. Homseks kutsuti mind prooviõhtule ühte South Banki restorani - ja kusjuures teisest kohast sai täpselt samal ajal kutse ka mu armas elukaaslane - nii, et saab näha :)
Nüüd olen juba kogemuse võrra targem ning tean mida oodata - mida siis ilmselt tasub võtta kui eelist. Aga vot riietuse suhtes dikteerivad nad küll kõvasti - näiteks pean ma kandma pikki musti pükse, kinniseid musti kingi ning eest nööbitavat kolmveerandvarrukatega triiksärki. Vot siis!
No comments:
Post a Comment