Väike ootusärevus

Homme varahommikul 8:40 asume lennukiga teele Alice Springsi poole, mis on lähim suurlinn Ulurule - ehkki vahema nende kahe koha vahel on ligikaudu 450 km. Seal teeme sisseostud ja kohtume oma eelnevalt broneeritud karavaniga, milles ja millega majutame end ja liigume ringi 9 järgmist päeva. Kuna näha on palju siis enne Ayers Rocki (Uluru) juurde jõudmist peatume Kings Kanyonil, mille avastamiseks oleme plaaninud kuni kaks päeva.
http://en.wikipedia.org/wiki/Kings_Canyon_%28Northern_Territory%29

Ilmselt ei tasu mingisugust mobiililevi sealt oodata, mistõttu saab olema omamoodi kogemus maailmast täiesti ära lõigatud olla. Kuigi on võimalik ilmselt kasutada satelliitühendust, olen otsustanud oma reisi "levist väljas" vastu pidada :)

Vrtual tour: http://maps.panedia.com/map?lat=-25.344336&lng=131.034622&z=15&mt=s

Showers

Ükspäev sõitis Car Spa'sse BMW millel numbrimärgiks MOCKBA... riskisin eluga ja tegin pildi. Karvane uusrikas oli samas ruumis, aga seljaga minu poole.

Kui kliente ei ole, teen lollusi - näiteks pildistan ennast, et teile rõõmu teha ja näidata.

... ja kui ikka veel kliente ei ole (vihmaga täiesti tavaline nähtus), siis teen veel pilte. Selle leti taga teen (ka näiteks) organic kohvisid. Mõnikord natuke imestan ka kui keegi tuleb tagasi ja ütleb, et "kuule hea kohv oli, tee veel". Siis olen seda nägu et "ohmistenüüd" :)

Shower

... päikest on palju. Olen mõtetes teie kevades ja kujutlen kuidas kevadveed teie jalgu märjaks teevad ja vesiseid ninasid koju toovad. Kuidas päikesekiired lumelt ja pesemist vajavatelt aknaklaasidelt vastu kiirgavad. Kuidas kalendrisse pilku heites tahaks mütsid kapisügavustesse matta ja hõlmad laiali tõmmata ning õue joosta. Kuidas iga lisanduv plusskraad südame kiiremini põksuma paneb. Kuidas tulpide nägemine lillepoes mõtted nende koju viimisele ja vaasi panemisele viib... kuidas kuidas kuidas... kuidas TE seal olete?!? Ma olen teiega. Rohkem kui arvate.

Austraaliasse aga tuli sügis. Siin on päike endiselt, ent sademete hulk on suurenenud. Ja pimedaks läheb varem - kell pool seitse ja üsna kiiresti. Ehkki - siinne sügis on suuresti võrreldav meie väga sooja suvega, kus palju troopilist vihma. Üks huvitav loodusnähtus on, millest alguses aru ei saanud, kuid mida nad ilmateates tihti lubavad - "showers". Mõtlesin mina, et ju see on ausside viis rääkida vihmast. Tuleb aga välja, et vihm on täiesti eraldi mõiste. Ja isegi "showers" võib jagada kaheks - sest kasutusel on veel mõiste "isolated showers". "Showers" tähendab tugevat ootamatut vihmasadu, mis kestab vaid paaikümnest sekundist kuni mõne minutini ning kaob täpselt sama ootamatult kui ilmus. "Isolated showers" aga seda, et lühiajaline tugev vihmasadu on vaid kindlates kohtades - eriti kummaliselt tore on seda kogeda auto või bussiga sõites, sest siis saab sellest kõige parema pildi. Nagu sõidakski lihtsalt - pilve alt läbi. On märg ja sajune - ja siis järgmisel hetkel kuiv ja pilvitu. Vaid vihmapiisad aknaklaasil reedavad, et ilmselt jäime mõne kavala pilve alla. Mõnikord lubab ilmateade kõike korraga - ja siis kui veab - kogedki kõike. Tore on tegelikult. Seepärast kannan oma rohelist kassivihmavarju alati endaga. Sest kunagi ei tea millal duššiga pihta võib saada :)

Unistus Ulurust näitab end iga päevaga üha reaalsemalt. Ostsime ära lennupiletid. 31. märtsil lendame Alice Springsi ning seal rendime karavani, mis saab nii meie sõiduvahendiks kui koduks 8-9 päevaks ja ööks. Olen elevil, väga :)

Binna Burra

Vaade puude kõrguselt

Puu otsas

Binna Burra

King Orchid (Dendrobium speciosum)

Binna Burra is a parcel of private land surrounded by Lamington National Park in Queensland, Australia. The settlement lies in the north-eastern corner of the Lamington Plateau, 75 km south of Brisbane. It is a part of the World Heritage site, Gondwana Rainforests of Australia (formerly Central Eastern Rainforest Reserves). Access to Binna Burra is from Beechmont, via a mountainous road not suitable for large caravans. The name, Binna Burra, is an Aboriginal word meaning "where the beech tree grows"

Binna Burras tegime mitu väiksemat buswalki, ent lähitulevikus on plaanis ka midagi pikemat ette võtta. Minus, igatahes, tekitas see hasarti - võimalusi vihmametsades matkata on seal tohutult. Bushwalki pikkus sõltub täpselt sellest kuivõrd valmis sa tunned end olevat ja kui palju jaksu sul on. Kõige lühemad rajad on 1-2km, ning kõige pikemad (ja sinna EI pääse autoga) 21-24km. Muide, brožüüril oli ühe raja kõrvale märgitud 21.4km ja one way... ma kaldun arvama, et sellisele matkale tuleb küll kaks päeva varuda ja telk kaasa võtta.

Et päris kohale jõuda, tuli sõita mägiteed-mööda - milleks, kusjuures, kulus ligikaudu kolmveerand tundi! Oli huvitav järgida meie teekonda GPS-pealt, mis selle aja jooksul vaid minimaalselt liikus. Mägiteedel sõites oli pidevalt ärevus sees, kuna vahepeal ei olnud mingit võimalust, et kaks autot üksteisest samal ajal mööduda saaksid -sest tee lihtsalt "kuivas kokku/kadus ära". Pidevalt käis mõttemäng iseendaga, et "aga mis siis kui..." Tegelikult - üks hetk see "mis siis kui" muidugi juhtuski - mõte ju tõmbab ligi. Niisiis olime vastamisi teise autoga - aga ega siin muud võimalust polegi kui üks paneb tagumise käigu sisse ja otsib võimaluse kuhu korraks kõrvale keerata, et siis teisele teed anda.

Mitmes kohas nägime ka väikeseid müügilette ilma müüjata - enamasti oli võimalik osta "Horse poo'd" - või orgaanilisi mangosid. Ei, need asjad pole sugugi nii kaugel üksteisest kui arvate :) Igatahes - jätnud endast maha 5 dollarit kogumiskarbikesse, olime 3 ülimaitsva mango võrra rikkamad. Mis mulle aga päriselt sümpariseeris oli see, et inimesed olid nii usaldavad. Sest see kõik käis ju aususe peale. Inimese päris loomus tuleb ju välja siis kui keegi teda ei kontrolli - ja siin - oli usku headusesse. Inimese heasse loomusesse. Mõte oli ilus - ja me toetasime seda :)

Nende suurte puude kaisus ja looduse mitmekesisuse keskel olles tärkas minus tõeliselt ehe igatsus muinasjuttude järgi. Ilmselt tuleb mul nüüd kuskilt J. R. R. Tolkineni "Kääbik" välja võluda ja seda uuesti lugema asuda.
Huvitavalt kombel tabasin end ka mõttelennult, et mitte meie ei saa inspiratsiooni muinasjuttudest, vaid muinasjutud - olgu need kui ilusad, koledad, ulmelised või uskumatud tahes - on inspireeritud hoopis päris elust.
Jah, niipidi.