Majo's

Pole ammu midagi kirja pannud.
Ja samas - kas Te üldse loete? :)

Igatahes - ma töötan Itaalia restoranis nüüd. Jah, algselt oli küll kaks kohta, ent olin sunnitud valima. Restoranitöö paraku on selline, et enamjaolt tahetakse sind samal ajal ning töö on pigem õhtuti ja nädalavahetusteti. Kuna Türgi restoranile ei sobinud, et ma end ka Itaalia omadega jagan, sundisid nad mind valima. Mõnes mõttes oli valik raske, sest nende restoranis oli palju toredat - näiteks käis kord nädalas kõhutantsija ja live-band, niisamuti tehti ka süüa elava tule peal. Teisest küljest jälle tahtsid nad, et oleksin 24/7 nende päralt - juhul kui mind peaks vaja minema. Ning ka graafikuid muutsid nad oma suva järgi, minuga eelnevalt konsulteerimata. Kuni selleni välja, et ühel hetkel pidin minema manageriga jutule - et vabandage, ma olen end selleks päevaks juba ära lubanud, ei ole võimalik. Mispeale tehtu suured silmad, et kuidas küll - sa pead olema koguaeg valmis tulema kui me ütleme. Ja siis pandigi fakti ette. Hehe - nojah - ja järgmisel päeval kui mult siis otsuse kohta küsiti, oli nende imestus oioi kui suur, et ma oma valiku hoopis teise koha kasuks otsustasin :) Need silmad ja see teeseldud ükskõiksus ei käinud omavahel kokku :D Aga noh - nemad sundisid mind valima, ja ma valisin. Ütlesid, et "It's your loss" - ja ma ütlesin, et "We will see" - kehitasin õlgu, naeratasin ja ... läinud ma olingi :)
Olen oma valikuga äärmiselt rahul. Tunnen, et mind hoitakse kui pereliiget. Täna tööle minnes nägin, et omanik oli nalja viluks kritseldanud meie restorani "Family tree". Ilmselt lähtus ta sellest, et kes kelle on tööle võtnud või kes keda soovitanud/intervjueerinud vms. Igatahes leidsin ma sealt, et mul on kaks isa :D Hehe... Ütleme siis nii, et mu isa nr 1 on restorani manager, kes abiellub Jaanuaris oma boyfriendiga (jah, jah... on küll), ning teine isa iirlasest baarman, kellel on äärmiselt must huumor :) Nii, et olengi nagu Pipi.
Eile oli meie restorani külastamas perekond, kes tulid õhtust sööma pereisa sünnipäeva puhul. Tahtsin väga mingi üllatuse teha, ent lihtsalt "Palju õnne" soovida, olnuks mage. Niisiis rääkisin ära manageri ning kauplesin sünnipäevalapsele välja tasuta jäätise. Serveerinud selle ilusasti ära, läksin ma laua juurde ja laulsin kõlavas Eesti keeles, üle restorani, sünnipäevalaulu! Haaaa kui üllatunud ja rõõmus ta oli! Teised muidugi ka :) Ma moe pärast siis ikka natuke punastasin ka, aga tore oli ikkagi! Ta muidugi küsis siis, et mis keel see selline on ja kus see Eesti asub... ja oli uhke oma esimese kuuldud eestikeelse laulu üle. Muide - ma pole vist kunagi ühe laulu eest nii palju teeninud - igatahes jätsid nad mulle pärast 20$ tippi :D

Kui Brisbane tulemise alguspäevadel rääkisin ootamatust jahedusest, siis nüüdseks pole sest enam jälgegi. Ma ei teagi millal viimati oma siit soetatud teksapükse kandsin. Üldiselt jäävad temperatuurid 30 kanti. Kohalikud on väga agarad kusjuures igasugu trennitamiste poolest - ma pole kohanud siiani kedagi, kes ei teeks mingit trenni või ei käiks jõusaalis. Liikumist hinnatakse ning füüsilisele väljanägemisele pannakse rõhku, nii näib. Nii on ka minul lihtsam oma jooksurütmiga jätkata - seega tossud on olnud pidevas kasutuses :) Aitäh, ozzid! Mis on aga teistmoodi on see, et enamik neist käivad jooksmas kas väga vara hommikul või siis õhtul kui päike juba loojunud on. Leidub ka minusuguseid hulle kes kuuma päiekst trotsides oma sammud mööda jõe äärset rada jooksurütmile suunavad, ent üldiselt nad sellist päikest siiski kardavad. Teine asi on muidugi ka see, mis on lihtsalt loogiline järeldus, et kontorirotid on sellel ajal tööl :) Mina aga ei hakka kohe kindlasti kell 6 tõusma selleks, et jooksma minna - arvestades, et olen eelmisel õhtul voodisse saanud kell 1-2. Siiski - kõige toredam asja juures on see, et - tõmbasin endale telefoni Raadio Elmar rakenduse. Jah, just! See meie Eesti vanainimeste raadiojaam. Avastasin poolkogemata, et neil selline asi nutitelefonidele olemas. Kogu programm jookseb otse :) Niisiis ongi juba tavaliseks muutumas nähtus, et jooksen mööda jõe äärt, päike kõrgel taevas, väljas 30 kraadi ning kõrvus Raadio Elmar, millest kostub "Õhus on Eestit...." - ja ma naeratan :) Kõige toredam oli see kui olin just tossud jalga saanud ja jooksma läinud kui keegi ööprogrammis kommenteeris, et "Ilmselt on teil väga hea põhjus selleks, et olete kell kolm öösel üleval...". Ma mõtlen, et oli küll hea põhjus. Teisel pool maakera tegemist küllaga :) Võibolla peaks neile kirjutama, neid tervitama ja mõne öise sooviloo tellima! :)

"Sest kui ühel on öö, siis teisel on päev!" (Indigolapsed)

A bit creepy

Selles oli putukas. Mis tast sai, on fantaasia vili.


Koduloomad :))

Ühel õhtul kui koju jõudsin, märkasin, et köögikapi uksel on suur ämblik. Selle asemel, et otsida midagi, millega ta teise ilma saata, hakkasin ma otsima hoopis fotokat, et teda jäädvustada. Olnud siis saanud mõned ülesvõtted, tundus olevat paras aeg aparaat käest panna ja otsida midagi, millega oma esialgne plaan lõpule viia. Kui kõik vajalik leitud, oli ainult ämmelgas see, kes nüüd kadunud oli! Järgmine kord vist tuleb ilmselt vastupidi teha - fotode tegemine viimaseks jätta =)

Putukaga oli veel isemoodi lugu. Hommikul jooksmast tulles ja aia ääres venitusharjutusi tehes märkasin äkki, et minu ees on väga kummaline nähtus - justkui tühjaks imetud putuka kest. See nähtus oli piisavalt hullumeelne, et sellest pilti teha ja siia üles panna. Rohkem rõvedusi katsun mitte siia üles riputada :)

Australian Zoo

Suur tükk kilpokonna


Kaelkirjak! :)))


Kroku


Magevee kilpkonn


Kaamelipoiss

Täna käisime Austraalia Zoo's, mis asub Brisbanest ca 1-1,5h autosõidu kaugusel. Jah jah, meil vedas küllaltki, sest ega me siis ise roolis ei olnud :) Käisime neljakesi väljasõidul, mis oli iseenessest väga tore ettevõtmine. Paras loomaaed on siin muidugi ka argipäeviti - näiteks jalutavad suured sisalikud muretult meie taga-aias, niisamuti metsikud kanad, possumid, iibised, igasugused troopilised linnud ja muud tegelased. Putukad muidugi on siin nii suured, et neile tuleb suisa tänaval teed anda :) No peaaegu.

Tagasi linna pidin mina kahjuks pisut varem tulema, sest töö nõudis pühapäeva õhtul kell kuus kohal olemist. Sõites Brisbane poole, tellisin tee äärsest kohvikust endale piparmündi tee. Teenindajad näisid olevat hämmeldunud, sest ilmselt ei telli keegi neilt tavaliselt teed (arvestades ilmaolusid), liiatigi veel piparmünti. Oodata tuli küll kauem kui harilikult, ent lõpuks tasus see end siiski ära. No aga - November ju ikkagi?! :)

Mäletan selgelt ühte hommikut eelmisest nädalast, mil tõusin ülesse ja kuidagi kummaline tunne oli sees - võibolla unisusest, ei tea. Igatahes teadsin, et täna on see päev, mil minu hommikune emotsioon sõltub ilmast. Ja nii nagu iga teinegi eestlane, olin ka mina sisimas valmis vihmaseks ja tuuliseks sügispäevaks - ikkagi November ju! Tõmmanud aga kardinad akna eest, tegi mulle mu ärkamist saatnud emotsioon hirmsasti nalja :) Queensland, Kuninganna osariik, on Austraalias ju kõige päikeselisem üldse! Vihmagi antakse vaid jao pärast. Olin tõesti rõõmus, puhtalt päikese enda pärast!

Toohey Forest Park

Ja see ei olnudki pettekujutelm, et leidsime külmaveekraani keset kuiva metsa!


Nagunii tahtsite meid juba ammu päriselt näha - nüüd siis saab :)

Toohey Forest Park is the largest forest park on the south side of Brisbane, within the city limits. It is located 11km south of Brisbane, covers approximately 260 hectares of open eucalypt forest and is home to more than 400 plants and animals. Toohey Forest is named after James Toohey, an Irishman who made his fortune during the Californian gold rush. The land belonged to his family till 1945 when Council acquired it. Toohey Forest is also home to many forest and woodland birds, two possum species, three species of glider, lizards, carpet pythons, frogs and at least three species of bat.

Seda siis kutsume me siin koduks :)

Alati kui koju jõuame, tervitab meid see päevinäinud autoromu. Oma värvides ja toreduses on ta lihtsalt nii meeleolukas, et patt olnuks teda mitte jäädvustada.


Vaade meie terrassilt ehk teisisõnu tagahoovist - võsa tagant paistab Brisbane jõgi.


Ja jälle teistpidi - jõe poolt maja poole. Kutsun seda "Hipipesaks". Ilmselt saate isegi aru, miks. Ja ometi hoolimata välisest ümbritsevast lohakusest on siin väga kodune.


Õhtupäike ja Brisbane jõgi.