Päriselt päriselt päriselt!
Sdradbroke
Kristallselge sinine vesi
Pühapäeval käisime Stradbroke saarel, mis asub mandrist pooletunnise praamisõidu kaugusel. Saar asub Brissile üsna lähedal, mis tähendab, et minekuks kulub vaid pisut rohkem kui tund.
Üldiselt jäetakse autod mandrile sadamasse hoiule kuna saare peal on piisavalt hea bussiühendus, ent need kel rahakott rohkem kannatab, võivad selle ka ümmarguselt sajakahekümne dollari eest kaasa võtta.
Jutukad ja tähelepanelikud nagu nad siin on, nägi kapten üsna kohe ära, et kiikasin tema väikesesse, pisut kõrgemal asuvasse juhtkabiini. Nagu tellitult kutsus ta üles ning saime nautida vaadet ning korraks tüürigi hoida. Mis võiks toredam töö olla kui kaptenil, seilata mööda muinasjutulisi meresid! Ilmselt kohtasin korraks õnne ennast :)
Mis on siin hindamatu väärtusega - nimelt see, et paikades kus rohkem inimesi liigub, on alati vaba ligipääs külmaveekraanidele, nii ka saare peal. Seega pole vaja muretseda, kui kuumus kurja teeb ja vesi otsakorral on, kuidas tühi joogipudel jälle täidetud saab. Väikesed asjad, suured mõjud.
Mis on siin hindamatu väärtusega - nimelt see, et paikades kus rohkem inimesi liigub, on alati vaba ligipääs külmaveekraanidele, nii ka saare peal. Seega pole vaja muretseda, kui kuumus kurja teeb ja vesi otsakorral on, kuidas tühi joogipudel jälle täidetud saab. Väikesed asjad, suured mõjud.
Ookean oma rohesinistes toonides oli rohkem kui lummav. Tundsin, justkui oleksin sattunud elava postkaardi sisse, vaid imetlesin ja ahhetasin. Meie jaoks täielik muinasjutt ju! Kuigi vesi ja lained olid kutsuvad, üllatas mind aga tõeliselt selle ülisoolasus. Just see saigi põhjuseks, miks pidin lainetemöllust varem välja tulema ning oma pudelivett suuloputamisele kulutama. Silmadki olid pärast pisut punased ning vajasid tilgake magevett. Uus vanasõna: ilu kogemine nõuab ohvreid?
Igatahes tunnen, et selle saarel käimisega sain midagi olulist enda jaoks tehtud. Kogeda midagi, mida olen igatsenud. Loodust ennast oma täies ilus ja võimsuses. Ja ainult - kiviviske kaugusel Brisbanest!
Muide, ostsin täna ära ka pileti Adelaidesse. Nüüd on kindel, et 27.01 on minek sugulaste juurde. Aeg küüsi närida :)
Igatahes tunnen, et selle saarel käimisega sain midagi olulist enda jaoks tehtud. Kogeda midagi, mida olen igatsenud. Loodust ennast oma täies ilus ja võimsuses. Ja ainult - kiviviske kaugusel Brisbanest!
Muide, ostsin täna ära ka pileti Adelaidesse. Nüüd on kindel, et 27.01 on minek sugulaste juurde. Aeg küüsi närida :)
Meeletult ilusad fotod. Laivis kindlasti kordi ilusam veel.
ReplyDeleteEelmisest kandest meeldib väga väljend wind woman. Mis tuul sa oled - põhja, lõuna, ida või lääne? Kõhutuul ei lähe arvesse :P Mina olen põhjatuul.
Hoiame sulle siin - kes pöialt, kes küünt, kes käppa. Kuidagi veider on elada sinust nii kaugel. Samas tänase kõne ajal oleksime istunud justkui ühes toas, nii hea kuuldavus oli.
Lõpuks jõuad ka Adelaide'i. Mäletan, lapsena vanaema rääkis alati Helmist, kes elab Adelaiides. Ja Helmi mehest Ilmarist. Helmi on juba parematele jahimaadele lahkunud. Ilmarit saad veelkord oma silmaga näha. Kunagi käis ta koos Talvi ja Olafiga meie juures Koplis, mäletad?
Kallistan.
Sa oskad nii hästi kirjutada (ja küllap mul jälle küllaltki elav ettekujutlusvõime), et kui loen, siis tuled mulle kohe silmade ette, kuidas Sa seal oled ja rõõmustad!
ReplyDeleteIkka edu ja õnne ka edaspidiseks!
Ma olen see tuul kes puhub tiibadesse :P Tagant tuul :D
ReplyDeleteMäletan jah, et olen Ilmarit vist kaks korda näinud. Uhh... mul on heas mõttes reisiärevus juba sees :) Olgugi, et minekuni on veel omajagu aega.