Piparkoogid

Haa! Mul on oma päkapikk!!! :)

Selleks, et natukenegi panna end uskuma, et on jõulud, otsustasime Lauraga, et vaja on piparkooke teha!

Mõtlesime küll esialgu, et ÄKKI on võimalik laisa inimese kombel kusagilt vene poest piparkoogi tainast osta, siis see laiali rullid ja koogid ahju panna, ent paraku pidime kogu tantsu siiski ise otsast lõpuni tegema. Olime peaaegu, et juba minemas, ent otsustasin, et ega mult ei võta tükki küljest kui enne poodi helistan ja küsin, kas neil üldse on sellist asja. Tuleb välja, et isegi oli, aga seda telliti väga vähe ning selleks ajaks oli see juba läinud.

Mis piparkookidesse puutub siis ega neid ei ole siin ka valmis kujul kuigivõrd lihtne leida. Poest nimega Big W leidsime glasuuriga kaetud piparkooki meenutavad mehikesed, millest küll oli aimata, et tegu ilmselt on otsitud tootega, ent oodatud maitseelamust sellest ometi ei saanud.

Niisiis lõime lahti interneti kokaraamatu, kirjutasime üles, mida poest vaja on ning asusime missioonile. Oi kui mõnusasti tainas lõhnas!!! Üks mõnusamaid asju on muidugi toore taina näppamine veel enne kui koogid ahju on läinud :)
Panime selle eile külma, ent täna valmisid juba esimesed koogid. Paksemad ja õhemad, igale maitsele. Valge glasuuriga ja ilma. Ringikujulised, südamekujulised (kasutama peame kahjuks nuga, sest vorme poest ei leidnud) ning ka lihtsalt vormitud (peaaegu ringid, peaaegu südamed, peaaegu poolkuud). Aga maitse on Piprane! Kaneeline! Ingveriline! Vürtsine! Juuuuusssstttt niiii nagu võikski! Edaspidi ilmselt, võime kaaluda varianti kõigile piparkoogi-näljas eurooplastele tainast müüma hakata.
Oma lemmikversiooni piparkoogist, ammu igatsetud maitse, sain ka täna lõpuks ära proovida - piparkook kohaliku hapukoorega! On imelik, aga hea. Ja siinkohal ei tähenda, kui ütlen "omapärane", midagi halba. Mõnele meeldib juust moosiga. Mõnele õun salatis. Mulle piparkook hapukoorega. Soovitan, kallid. Cheers!

Jõuluteema on siin ikka igale poole sisse põimitud. Eile tööle minnes avastasin oma rõõmuks, et bussijuht oli täielikult jõuluvanaks riietatud! Mul oli selle pildi nägemisest tükiks ajaks tore tunne sees. Nalja ikka jagub! Kõike jagub. Tänasesse jagus näiteks raju troopilist vihma, üle-eilsesse mahtus põlve marraskile kukkumine pimedal tänaval (esimene kord elus, kui selline asi juhtub detsembrikuus), eilsesse aga mahtusid piparkoogid. Ja mahtus salsapidu avatud katusega, kust ootamatult hakkas vihma sisse sadama. Vahva oli vaadata kuidas massiivne katus ühel hetkel pea kohale (tagasi) liikuma hakkas. Ja tänasesse mahtus ühe väikese Eesti poisiga mõned tunnid toredat aega pargis puulehti korjates ja ronimist õppides. Ja homsesse mahub... eks homme näeb, mis. Ma ütleks, et see on üks vikerkaaremaa :)