Singapuris

Esimesed sammud tundmatus.

Täna oli terve päev Singapuri päralt. Saime hulganisti toredaid kogemusi ning oleme ammutanud aendasse palju uut ja teistsugust.

Päevarütmiga harjumine võtab muidugi parasjagu aega. Ka öösel tundsin, et uni ei taha kohe kuidagi minu sõber olla. Palav, väga palav on koguaeg ja toas undab konditsioneer. Mina, kes ma olen harjunud Eestis enamuse ajast lahtise aknaga ning pigem jahedas (ja vaikses ruumis!) magama, pean ilmselgelt uue olukorraga ümber harjuma. Mida kiiremini seda parem.

Singapuri linnriik on iseenesest huvitav "nähtus", sest sellel, Hiiumaa suurusel maatükil, elab 5 miljonit inimest, kusjuures ehitisedki küündivad kesklinnas tohututesse kõrgustesse. Ja samas on siin linna keskel suured pargid vihmametsade taimestikuga. Ka huvitavatest loodushäältest siin juba puudust ei tule.

Külastasime täna Bukit Batok Nature ja Bukit Timah Nature Reserve parki. Kogu looduse väljapanek on siin ikka niii lopsakas ja mitmekesine! Algul nägime mitmeid silte kus paluti ahve mitte toita (et mitte liialt loodusesse sekkuda) ning mõtlesime endamisi, et kus need ahvid siis on. Vastuse sellele küsimusele saime mõne minuti pärast kui esimene isend meie juurde jalutas. Olime nähtust nii vaimustuses, et tahtsime ahvist kohe pilti teha. Tema aga, näinud, et panin oma koti maha, sammus otsustavalt mu koti juurde ning hakkas lahtise luku vahelt mu veepudelit välja sikutama. Olime tõeliselt üllatunud kuivõrd julged nad inimeste suhtes on! Muidugi lahkus see isend pisut solvununa, sest olgugi, et mul oli teda hea meel näha, tahtsin ma joogipudeli siiki endale hoida. Ahvike muidugi ei hoidnud oma emotsioone tagasi ja näitas mulle kähisedes hambaid. Hiljem kohtusime juba mitmete banaanisööjatega keda leidus kõikjal: puude otsas turnimas, oksalt-oksale hüppamas, turisti-punkti katusel kaklemas ning piirdeaia peal niisama kolamas.

Kahjuks ei pidanud fotoaparaadi aku nii kaua vastu, et oleksime saanud ka pildi sisaliku moodi isendist, kes meie silmamõõdu järgi osutus suisa poole meetri pikkuseks.

Hiljem linna poole sõites (sest neid utoopilisi ehitisi on ju vaja ikka oma silmaga kaeda!) käisime ära ka hiiglasliku hotelli- ja meelelahutuskeskuse Marina Bay Sand tornide juures. Tornide katuseid ühendab kolme jalgpalliväljaku suurune katuseterrass, kuhu mahuvad puud, põõsad, bassein ja baarid. Meie seda ei proovinud, ent huvitav on küll mängida mõttega mismoodi inimesed selles katuseservaga pea kohakuti olevas basseinivees sulistavad.

Olles siin, ei jäänud meistki puutumata Vormeli-võidusõit Singapuris. Pileteid meil sellele üritusele küll ei olnud, ent aia tagant kostuvad mootorihääled võtsid kananaha ihule ka kolmekümnele soojakraadile vaatamata. Mõeldud küll meestele, ent mõjub siiski ka naistele :)