Esialgse plaani kohaselt oli kavas võtta auto ja sellega laupäeval kusagile (mõtteis oli juba paar võimalikku sihtpunkti) minna. Broneeringu tühistasin aga viimasel minutil, mil reedel Hobartis ringi jalutades tabasin end tõdemuselt, et kordi toredam on minna kusagile koos tuuribussiga - kuulda lugusid, olla koos inimestega, näha nende maailmasid - ja mitte muretseda kaardi lugemise või auto tagastamise kellaaja pärast. Nii oli asjade loomulik käik, osaliselt süüdi ka juhus, et järgmisel päeval valisin sihtpunktiks Port Arthuri.
Pirate's Bay lookout. On the way
Ilmaolud olid vahepeal üsna heitlikud.
Port Arthur on kunagine (19. saj.) süüdimõistetute asula. Põhjuseid, miks inimesi siia saadeti, on igasuguseid - enamasti oli tegemist üsna väikeste väärtegudega.
Sellel olid ka ilmselgelt omad põhjused miks neid siia saadeti - kinnipeetavad arendasid alguses välja kogu "vangala" ala, aidates ehitada haigla, kiriku ja muud abihooned. Edasi pandi nad tööle kingi valmistama, puitu töötlema - põhimõtteliselt mida iganes oli vaja majandudse ja heaolu edendamiseks. Tänaseks on selleks saanud üks tähtsamaid ajaloolisi piirkondi Austraalias. 2010 aastast alates on see ka UNESCO World Heritage listis.
Üks näide saatuslikuks osutunud "kuriteost"
Tegelikult on aga Port Arthur niivõrd ilusas kohas, et raske on uskuda, et seal oli kunagi (sisuliselt) vangla. Tahes tahtmata tabasin end mõtteilt, et minul poleks selle vastu küll midagi kui mind maailma kõige ilusamas kohas vangis peetaks :)
Jõudsin üsna pea selgusele mis võis kunagisi kinnipeetavaid motiveerida edasi pürgima ja endast parimat andma.
- See siin on ju täielik teraapia-keskus!
No comments:
Post a Comment