Ilmselt on see rohkem kui lihtsalt rida laulust enamikele meist.
Pildi autor on minu endine majanaaber, kes nüüdseks kolis välja. Tema jäädvustas selle mida me näeme igal õhtul. See paneb mindki rohkem juurdlema selle üle, et miks mitte pildistada ja jäädvustada tavalisi asju. Neid asju, mille sees sa oled igapäevaselt. Need sinu elu loo väikesed detailid. Tegelikult on ju ilus pilt. Igaõhtune vaade tänavale. Otse maja eest.
Ja see on -
Minu ajutine kodu. Või peaks ütlema, Kodu? Siin olen ma nüüd mõned kuud elanud ja kuni Eestisse tulekuni elan edasi. Seda mis saab siis kui tagasi tulen, näitab aeg. Tänava poolt ei olegi nii armas, aga maja sees ja taga on hoopis teine olemine - eelmisest postitusest saab vihjeid :) Minu tuba on vasakult teine - pildi pealt leiab ülesse valge Toyota kaudu, kel segadus.
Majanaabritega on aga tekkimas väga head suhted ja ma tunnen kuidas nad hoolivad. See on nagu selline omamoodi perekond - tihti armastatakse korraldada ka "dinner nighte". (umbes kahe-kolme nädala tagant), siis kõik teevad midagi, või teevad koos, ja me lihtsalt oleme. Märksõnaks "Tunne naabrit" :) Meid elab siin ühtekokku 10. Number näib suur, sest maja kolmes toas elab kaks inimest, included landlord Dennis ja tema abikaasa Carmen.
Seda ei juhtu tihti, et olen kodus üksinda. Eelmisel pühapäeval aga just nii oli. Kunagi mäletan, et tegin blogipostituse kuidas ma kuulasin siin elmari raadiot. Pole seda rohkem kui aasta teinud, aga sel päeval mõtlesin, et ahh - see on nii äge ju! Lõunatada Elmaiga. Tekitas sellise Eesti Suve tunde ikka küll! Ainus naljakas osa oli siis kui tõsimeeli ilma kuulutati - seitse kraadi.
See piklik asi pildil on "speaker"/kõlar mis mulle eesti keelt mängis.
See piklik asi pildil on "speaker"/kõlar mis mulle eesti keelt mängis.
Kui kujutluspilt võimaldab, siis võib ka minu sinna kõndima mõelda. Teekond tööle.
Ja töölt tagasi.
No comments:
Post a Comment