Monday, August 20, 2012

Tagasi Kängurumaal

 Cedar Creek. Pühapäevane (tali-)piknik.

 Mõni proovis ka varbaga vett, ent jäise vee sisse ei tihanud keegi hüpata. Siia juurde sobisid muidugi väga hästi jutud Eesti saunadest ja jääaukudest :)

 Paremgi veel kui restoranis ju!

 Õhtul õpetas meile meisterkokk kuidas pastat teha. Kalorilugejatel läheks mõõdik ilmselt tulipunaseks. Gurmaanid aga kergitavad siinkohal kindlasti uudishimulikult hoopis kulme :)

Opppaaaa!
(Tore, et fotograafe ikka jagub!)

Tagasi.
Tagasi teisel pool maakera. Tagasi Austraalias. Tagasi.

Olles loksutatud kontinentide vahelistest õhuaukudest, ajavahedest, pikale veninud tundidest, üldisest mentaalsest mürast ümberringi, võib ilmselt suisa rahulikult vaadata otsa sellele hommiku-šokile, mis meid kohale jõudes ees ootas.
Maandunud Brisbanei lennujaamas ja saanud viimaks loa elektroonilised seadmed sisse lülitada, ei võtnud aega minutitki kui Davidi sõbrale saadetud sõnumi peale "Oleme õnnelikult kohal", helises tema telefon, kust kostus heatahtlikku manitsust, mis aga, tõi aga uskumatust ja imestust täis silmad kõne vastuvõtjale. Sel hetkel ei tabanud ma veel ära, et mis on juhtunud. Ent peagi sai selgeks. Me olime kaotanud ühe päeva, sellele ise mitte tähelepanugi pöörates. Arvasime koguaeg, et jõuame tagasi esmaspäeval, ent tegelikult tervitas Austraalia meid juba teisipäevaga. Niisugust üllatust aga ei taibanud oodata.
Andy (helistaja), kes oli lubanud meile juba nädalaid tagasi vastu tulla, oli eelmisel päeval kolm tundi lennujaamas oodanud. Esimene tund aega ilmselt püüdes meid kätte saada, sealt edasi lihtsalt lähedalasuvas ostukeskuses aega parajaks tehes (ja ilmselt lootes, et me siis helistame kui jõuame), ning lõpuks koju ära minnes. Ma ei tea kuivõrd ma ise sellises situatsioonis oleksin käitunud, ent tema ainult naeris selle peale ja ütles, et hakkab meile siis (uuesti) vastu sõitma. Suutnud seda uskumatust ikka veel uskuda, küsisime üle kuupäeva ka kõrvalreisijalt. Ja olles tõepoolest veendunud, et oleme kaotanud päeva, tuli kibekiiresti helistada haiglasse. Sest - David oli end ju järgmiseks päevaks (peale meie tulemist) tööle lubanud! Mis aga tähendas - et ta polnud tegelikkuses õigeks ajaks tööle ilmunud. Õnneks sai asja ikkagi viisakalt lahendatud ja hilinemist selleks hetkeks oli olnud vaid pool tundi. Ka seal öeldi naerdes, et paneme sind täna siis haigena kirja - ja soovitati pigem koju end reisiväsimusest välja magama. Vot nii palju siis reisimisest. Pisikesed asjad võivad saada ühel hetkel väga suurteks. Väike number paberil (+1) võib muuta olukordi. Aga nüüd - oleme targemad.
Hetkel ajame ka viisa asju. Minu Working Holiday viisa aegub Septembri lõpus ning siis on vaja uus taotlus sisse anda. Selles suhtes on aga paberimajandust, millest end läbi närida vaja, veel palju ees. Pika kaalumise peale ja ausside poolt keeruliseks aetud immigratsiooni protsessi üksiknüanssidesse süüvides leidsime, et üks lahendusi, mis aitab viisa saamisel, on ametlikult kinnitada, et oleme suhtes. Ei, see pole abiellumine. Ent on midagi juriidiliselt sinnapoole - üldiselt on mõeldud see geipaaridele, sest nende paariminek abiellumise näol pole veel lubatud. Kummaline asja juures on aga see, et see kõik käib posti teel. Avaldusele lisaks (mis tuli täita meie mõistes notari juuresolekul), tuli esitada veel kinnitatud koopiaid erinevatest dokumentidest. Vastus, kas olime selles protsessis edukad, tuleb alates kümne päeva pärast. Endamisi muidugi naersime, et huvitav, kas siin abielluda saab ka posti teel (mitte, et me seda teha tahaksime!). Näiteks saadad ära avalduse, dokumendid ja paned allkirja mõne juriidiliselt volitatud isiku juures ära ja siis postitad. Ja siis jääd ootama - ja ükspäev avastad, et oled abielus? :) Ei, see on ilmselt vaid minu rumal mõttekäik. Kuid arvestades kuidas asjad töötavad, siis mitte väga ebaloogiline.
Mult on ka küsitud, kas saan lähiajal ka oma erialal töötada. Vastus on aga kahjuks ikka veel ei. Käesoleva viisaga pole see ammugi võimalik, ning kui anda taotlus sisse uue viisa jaoks, tuleb endiselt oodata, mil see aktsepteeritakse. Bridgeing visa ajal (mis tähendab perioodi, kus sinu viisa taotlus on läbitöötamisel), kehtivad sinu eelmise viisa tingimused. Nii, et ei. Ei saa veel. Küll aga ei jää ma seda imelist päeva lihtsalt ootama - sest nii võib ju ära närtsida vahepeal. Seega olen hakanud siin vaikselt jälle tööd otsima. Tõele au andes, on ka juba kaks töövestlust järgmiseks nädalaks paigas. Eks kirjutan lähemalt kui on, millest kirjutada :)
Eelmisel nädalavahetusel rajasime aeda peenrakese, kus püüame kasvatada herneid, sibulaid, salatit ja tilli. Esialgu natuke - ja eks siis saab näha, kas oleme edukad. Kui jah, teeme edasi. Ööd on siiski etteaimamatud ja võivad oma jaheduse poolest jääda ikka veel alla 10 kraadi - vastukaaluks päevale, mil näiteks täna oli kraade 27. Nii see kõikumine siin toimub. Mõni ime siis, et teatud taimed on oma kasvuprotsessi peatanud. Näiteks minu chillibeebid potis - ütleks, et ei idane ja ei mädane. No pisikesed rohelised nupsud seal on, aga need olid ka juba 6 nädalat tagasi enne lahkumist.
PS! Eesti on nüüd Brisbanes kõvasti fänne juurde saanud! - Nende näol kes ise käinud ja nende jaoks kes pilte näinud ;)


3 comments:

  1. Kui jälle Eestisse sõidate, leiate ehk selle kaotatud päeva üles.

    ReplyDelete
  2. Võtsin just vaikselt hoogu, et hakata Su viisa ja töö kulgemise kohta küsima, sest suutsid siinsete vestlustega selle vastu päris korraliku tekitada (natuke mõjutab vist ka raamatust (mille ma Sulle ka kinkisin, noh) loetu, mille järgi võib see üpris seikluslikuks kujuneda :))). Aga näd saingi lugeda!
    Muideks hollandlased on ka uskumatud posti usaldajad. Alguses oli väga harjumatu. Näiteks saad kohaliku raamatukogu lugejakaardi alles siis, kui oled näidanud mingi teenusepakkuja ametlikku kirja sinu nimele, sinu aadressile, s.o järelikult elad päriselt ka sellel aadressil ja sind saab usaldada... Vot sellised loogikad. Noja neti teel ostetud kontserdi piletid saadeti mulle tavalise postiga. Teistsugust kättesaamise varianti (ka ostmise varianti) polnudki, vaatamata sellele, et mu piletite maksumus oli mitusada eurot (!). Suhte vormistamisega seda muidugi võrrelda ei saa :))))

    Mõnusat kulgemist Sulle ja Davidile!

    ReplyDelete
  3. Immigratsiooniametile pean ma ka esitama ametlikke kirju mida olen siia aadressile saanud. Raamatukogu kaarti, kusjuures, polegi ma veel teinud! See asi tuleks juba huvi pärast joonde ajada - et kuidas nad selle protsessi siin minusugustele sisse on seadnud :)

    ReplyDelete