Aeg lendab

Aeg lendab,

aga ainult siis kui sa ise ei lenda.

 

Minul näiteks oli ajaga dialoog, kus sain teada, et ta võib olla ka terane, ja võib olla üleannetu, võib-olla ehk natuke ninakaski. Sest miks muidu ütles ta mulle, et siis kui mina lendan, tema puhkab? ... ja, et nii on alati.

 

Kõige raskem on neid maid füüsiliselt läbi sõita, oma enda kehaga kohal olla. Lennukis, ja maade kohal ka, lennata kiiresti, ja samas tajuda kuidas aeg kulgeb korraga mitmes eri tsoonis, kusjuures - sinule näivalt sootuks palju aeglasemalt, peaaegu, et meelega venivalt.

 

Mõtetes me oleme teiega ju palju koos, tunnetes veel enamgi. Ma olen ikka veel Eestis, korjan mustikaid ja istun vanaemaga aias; joon emaga hilishommikust kohvi või lepin kokku sõbrannaga kohtumist. See kõik on ikka veel mu mõtete mängumaa. OIen elanud need lihtsad hetked kuu ajaga enda sisse, üsna sügavale.

 

Ja samas on siin ka üks teine reaalsus, mis aga on reaalsus samamoodi. Mõnele on see Austraaliamaa nii  kaugel, et nagu oleks "Kuu peal". Mu ema nii ütles, ma usun, et tundis ka. Minule aga tähendab see "siin". Siin olemist - jah, mina olengi kuu peal (siis ju?). Tegelikult ei teagi et kumb siis võtabki kauem aega, kas raketiga kuule või lennukiga Austraaliasse...

 

Minu tagasitulek oli arrrrmas!

Eelmisel teisipäeval saabudes ja kolmapäeval juba tööle minnes oli mul sees kummaline ärevus. See oli justkui vana jätkamine, ja samas uue alustamine. See oli natuke mõlemat.

Mind hämmastas see kuidas töökaaslased mu tervele reisile juba enne äraminekut nii kaasa elasid. Hiljem sain teada, et minu ülemusele saadetud pildid printis ta välja ja pani kõigile nägemiseks välja nii, et kõik osa said.

 

Armas oli neid näha.

 

Aga kõige liigutavam oli hetk, mil ma astusin vaikselt klassiruumi ja nendest lastest, kes mind oma keskendunud töö kõrvalt märkasid, tuli esimesena minuni kolmeaastane Rosie, sõnagi lausumata kõndis minu suunas, naeratas ja pani käed ümber kaela. See kallistus oli tugev ja kestis kauem kui täiskasvanudki tavaliselt kallistada tihkavad. See oli nii päris! Mis hing sel lapsel on? Ma olin liigutatud.

 

Mõnelt inimeselt kuulsin ka kommentaari, et nad tundsid, et minu tagasitulemine võib olla ehk küsitavgi - sest neisse jäi rõõm saadetud piltidelt nii tugevasti kajama.

Eks õigus oli neilgi.

 Ms Nagi (jaapanlanna) on tore. Ta oli Eestist saadud paki üle NII siiralt rõõmus! :) Pilt on tehtud töötajate puhketoas/köögis.

 

Hong Kongi lennujaamas - vaatasin aknast välja, et mis ilmas ilmaga toimub.